Saemiej reaktah Bïerjen tjïeltesne

Bïerjen tjïelte edtja dutnjien saemine nuepiem vedtedh gyhtjelassh tsevtsedh mah dutnjien duehtieh jïh dan guhkiem gåarede dijjine dejnie gyhtjelassine rååresjidh.

Tjïelte edtja struktureereles soptstallemem dijjine saemine utnedh guktie maahta dijjen våajnoeh jïh daerpiesvoeth krööhkestidh mijjen moeneminie. Tjïelte edtja sjïere maanaj jïh noeri nuepieh evtiedidh guktie maehtieh tsevtsedh jïh rååresjidh.

Bïerjen tjïeltesne saemien raerie gååvnese goh forume gusnie maahtah tsevtsedh jïh meatan årrodh.

Lohkh vielie saemien raerien bïjre Bïerjen tjïeltesne

Datne reaktam åtnah saemiestidh dovne tjaeledh jïh soptsestidh gosse mijjiem tjïeltesne gaskesadtedh.

Reakta saemiestidh ajve ieresne mij tjïeltem duahta, vuesiehtimmieh jis datne tjïeltesne årroeh, ierie darjomem tjïeltesne duahta jallh datne gåetiem åtnah tjïeltesne. Datne edtjh aaj paarhtem vuj paarhten säjjasadtjem ieresne årrodh.

Jis datne ieresne saemesth, mijjieh tjoerebe njaalmeldh vaestiedidh seamma gïelesne. Jis datne juridihken viehkiem namhtah aaj reaktam åtnah jis dam krïevh tjaaleldh moenemen jïh moenemebïhkedimmien jarkoestimmiem saemiengïelesne åadtjodh.

Mijjieh tjïeltine edtjebe tjohtjedh aaj mubpieh tsiehkine datnine saemiestidh jïh mijjieh tjohtjebe datne edtjh saemiengïeleldh barkijh dïervesjidh gusnie dam daarpesjh.

Tjïelte nuepiem åtna sjïere guessie- jïh telefovnetïjjh moenedh gåessie mijjieh maehtebe datnem dåastoehtidh gie saemiestidh.

Bïerjen tjïelte edtja faaledh dïsse gie dam vaajta abpe tïjjem jallh boelhkem dïenesjistie jïh hokseste maam faala voeresehoksen mieresne barkijinie gïeh saemiestieh. Tjïelte edtja aaj dan hoksen mieresne krööhkestidh voeresi daerpiesvoetem dej kulturellen identiteetem gorredidh.

Bïerjen tjïelte voeresehoksem faala saemien profijline mijjen sjïere årromesijjesne Treklövern Åsarnisnie. Dohkoe datne gie saemie åvtevåaroem säjjan åtnah jïh årromesijjesne gaskem jeatjah saemien interijööre, saemien beapmoeh akten aejkien våhkosne jïh maahtah saemien gïelebarkijem gaavnedidh.

Maanah mej åelieh vaejtieh aarhskuvledarjomem gusnie barkijh gïeh saemiestieh. Bïerjen tjïelte edtja maanide faaledh, mej åelieh dam vaejtieh. Sijjiem aarhskuvlesne gusnie abpe jallh boelhkem ööhpehtimmeste saemiengïelesne. Åelieh gïeh aarhskuvlesijjiem dej maanese ohtsedieh edtja tjïelte gihtjedh jis dah sijhtieh sijjiem daennie aarhskuvlesne.

Bïerjen tjïelte edtja tjohtjedh sijjiem faaledh vuesiehtimmieh fuelhkiebiejjiehïejmesne, rähpas aarhskuvlesne jïh jïjjesijjesne gusnie abpe jallh biehkiem darjoemistie saemiengïelesne.

Gåessie datne aarhskuvlesijjiem Bïerjen tjïeltesne ohtsh edtjh datne dov ohtsemisnie tjaeledh datne sïjhth ööhpehtimmiem saemiengïelesne.

Lohkh vielie aarhskuvli bïjre Bïerjen tjïeltesne (sveerjengïelesne)

Tjïelte sjïere dïedtem åtna dejtie saemiengïelide vaarjelidh jïh gorredidh. Tjïelte edtja aaj saemiej nuepieh evtiedidh dej kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh Sveerjesne. Maanaj evtiedimmiem kulturellen identiteeteste jïh saemiegïeleste edtja sjïere evtiedidh.

Bïerjen tjïelte tjohtjoe ietniegïeleööhpehtimmiem faaledh gaajhkene saemiengïeline. Tjïelte mahte maahta ööhpehtimmiem åarjelsaemiengïelesne faala lohkehtæjja sijjesne. Mijjieh voejhkelibie ööhpehtimmiem mubpiej saemiengïeline maajeööhpehtimmine faaledh.

Learohkh gïeh jïjtje saemine identifijeerieh reaktam ööhpehtæmman saemiengïelesne utnieh.

Dïhte nuekies jis akte learohke ööhpehtimmiem sæjhta dellie skuvle tjuara ööhpehtimmiem öörnedh. Daate faamosne jis sjyöhtehke lohkehtæjja gååvnese. Maadthskuvlesne, sjïereskuvlesne, saemieskuvlesne jïh maadthsjïereskuvlesne faamosne saaht jis gïelem gåetesne soptsestieh vuj ij.

Bïerjen tjïelte öörnie, daamhtaj mubpiej tjïelti ektesne, gïele- jïh kultuvretjåanghkoeh saemien maanide tjïeltesne. Skuvle laavenjostoe dej gïele- jïh kultuvretjåanghkoejgujmie jïh dah leah skuvletïjjesne. Dah tjåanghkoeh ovmessie teemah utnieh vuesiehtimmieh vätna, aerpievuekien saemien beapmoeh jïh tjaeleme.

Tjåanghkoej aajkoe saemien maanide nuepiem faaledh gïelem nuhtjedh jïh evtiedidh, meatan årrodh saemien kultuvresne jïh åadtjoeh jienebelåhkosne saemien ektievoetesne årrodh.

Bïerjen tjïelten ulmie gaajhkh maanah gïeh skuvlesne orreme tjïeltesne edtjieh nuepiem åådtjeme saemien kultuvrem jïh båatsoeburriem meatan årrodh. Dan gaavhtan tjïelte voejhkele fïerhten jaepien skuvlemaanide mïnnemem öörnedh båatsoesïjtese gusnie dah maehtieh meatan årrodh dejnie darjoeminie mah leah dennie jaepieboelhkesne.

Tjïelte faala gaajhkide saemien voeresidie tjïeltesne mijjien åarjelsaemien gïelebarkije gaskesadtedh jallh dïhte maahta guessine båetedh. Dïhte åarjelsaemien gïelebarkije lea goh gïeleldh svaalhtese tjïelten jïh saemiengïeleldh voeresi gaskem.

Aajkoe lea nuepiem faaledh sov ietniegïelem soptsestidh jïh vuesiehtimmien gaavhtan saemiengïeleldh almetjidie nuepiem vedtedh vuajnoeh jallh uvtelassh tjïeltese sov jïjtje gïeline mejnie maahta buerebe bïhkedidh.

Bïerjen tjïelte barka saemiengïelem vååjnesasse bïejedh gaskem jeatjah guektiengïeleldh skïltine.

Biehkieh mijjen webbesijjeste utnieh bïevnesh saemiengïelesne.

Vuejnieh mijjen sæjrojde saemiengïelesne